Priisle kabe

Alustasin agressiivselt Läti gambiidiga kui juba teisel käigul põlve maha panin. Võtsin seepeale sisse Sitsiilia kaitse kuniks neljandal käigul Maxima juures hakkas tunduma, et tegemist võib olla on siiski hoopis Vene kabega.

Kahtlase väärtusega vangerdus 13. käigul sundis terasemalt süvenema ruudustikule jäänud viguritesse. Valgetel oli parem seis.

Keerasin laua õigeks ja pääsesin ratsukäigul edasi. Võib-olla oleks tulnud loobuda mõnest etturist, et mängu ilu säiliks.

Tule alla ei jäänud ning 20. käigul saabus matt sõpruse võiduga.

Partiid jälgisid kohalikud üpris enesesse süüvinud moel ning toetuseta jäid võrdselt nii mustad kui valged.

Orienteerumistehnilises plaanis oli säherdusel kabetamisel mõningaid sarnasusi kaheksajalaga Kaja ümbruses, kus valgeid laike aitas täita nii teatav kaardiüldistamisvõime kui kohaliku ehituskunsti ja linnaplaneerimise kommete tundmine. Nii mõnigi käik üle valge ruudu võttis hetketi kukalt sügama, sest mitte alati ei võinud kindel olla, mitu majaplokki võib üksteise küljes nurgeti kinni olla.

Nagu Mari on juba korduvalt täheldanud, saabub nädala parim ilmamoment just laupäevahommikusse linnaorienteerumise tundi. Nii hoida.